Ravimuda tekib pikemaajaliste füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste protsesside tagajärjel. Tema koosseisus on lahustamata (ränidioksiid, alumiiniumoksiid ning raua, kaaliumi, magneesiumi ja kaltsiumi oksiidid), lahustavad (naatriumi, kaltsiumi, kaaliumi ja magneesiumi soolad) anorgaanilised ained ning erinevad orgaanilised ained (süsivesikud, rasvad, surnud ja kõdunenud taimede ja loomade jäänused).

Raviomadustega meremudad tekivad tavaliselt sobiva veerežiimiga merelahtedes, sõltuvalt merevee soolsusest võivad olla need erineva mineraal- ja orgaaniliste ainete (humiinainete) konsentratsiooniga.

Hea ravimuda on sinakas-hallika värvusega, peene koostisega, keskmiselt kleepuv, raskesti mahapestav ning homogeenne. Sõrmede vahel katsudes meenutab kreemi.

Tervistavad omadused seisnevad ravimuda kompleksuses. Konkreetselt ei saa väita mis aitab, see on individuaalne ja sõltub igast konkreetsest juhust, organismi algsest funksionaalsest seisundist. 

​

Kuna tegemist on mitmete toimeteguritega, siis osutuvad tema mõjumehanismid väga keerukateks. Arvamusi ja teooriaid kuidas ravimuda toime organismis realiseerub, on erinevaid. Kahjuks ei ole võimalik ühte eelistada teisele. (Veintpalu,44)

 

Ravimuda stimuleerib ainevahetust, kiirendab rakkude uuenemist, eemaldab kehast liigset vedelikku ning jääkaineid. 

 

Mudaprotseduuride mõjul sageneb pulss, protseduuri algul ka hingamine, paraneb vereringe.

​

  2016-2017. aastal viidi läbi TERE KK-s uuring Haapsalu ravimuda ja turba segu  mõjust naha seisundile. Tulemustel tuginedes saab välja tuua, et protseduuri  järel tõusis uuritavatel oluliselt uuringu piirkonnas nahaniiskussisaldus  võrreldes ravimuda ja turba segu mittesaanud piirkonnaga.